Nagu kõik, kes kunagi ükskõik millises koolis käinud on, teavad, on üldjuhul õpetajateks/õppejõududeks targad, laia silmaringiga ja palju õppinud inimesed. Kõigile on see ka täiesti loogiline, sest ei saa ju teisi õpetada inimene, kes ise õpetatavat ei mõista. Kuid kas on ikka hea, et õpetajad on nõnda targad? Kas just see tagab õpetuse kõrge kvaliteedi ja arusaadavuse?
Ma pean tunnistama ausalt, et mõnikord nii üldhariduse omandamise ajal kui ka nüüd ülikooli ajal tekib mul olukordi, kus ma lihtsalt ei mõista, mida mulle parasjagu selgeks teha üritatakse. Pahatihti on nii, (seda küll vaid ülikoolis) et loen mõne aine õpiku sissejuhatuse läbi ning juba on mul nn "juhe koos". Kas see tähendab, et olen vaimselt tõesti niivõrd küündimatu ning oleksin pidanud kõrgkooli asemel valima mõne muu elutee? Võimalik, kuid põhjus ei pruugi just ilmtingimata olla minus.
Selgituseks toon järgmise näite. Mõnikord kui loen mõnda kõrgkooli õpikut, siis olgugi, et see on kirjutatud eesti keeles, siis ma mõttes siiski tõlgin seda. Tõlgin just nimelt neid teaduslikke võõrsõnu, mida sellistesse tekstidesse on jäetud nõnda palju. Kas tõesti muudavad need keerukat võõrastest teaduskultuuridest tulnud sõnad meie oma maa teaduskirjanduse niivõrd palju paremaks ja kultuursemaks?
Lisaksin veel, et kahjuks olen oma eluteel (peamiselt küll üldharidust omandades) kohanud õpetajaid, kes lihsalt ei ole suutnud mõista, mis ja miks mul täpsemalt arusaamatuks jäänud on. Õnneks on selliseid õpetajaid olnud vähe ning enamasti on nad olnud nn "vanakooli" õpetaja haridusega.
Mitte et ma tahaksin kõige eelnevaga teha mõnedele õpetajadest/õppejõududest liiga. Oh ei! Pigem tahaksin ma kiita neid, kes on õppinud ära ühe tähsaima asja õpetamisel, enda tasandamise/tagasi viimise kunagisele tasemele. Ma ei tea, kas tänapäeva õpetajaid koolitatakse mõtlema nii nagu nende õpilased või teevad seda õpetajad ise, alateadlikult. Igatahes just see on õpetamisel üks vajalikumaid oskusi. Ma olen üsna kindel, et aastatepikkune hariduse masinavärgist läbi käimine (õpetajate puhul 12+vähemalt 3 aastat ja õppejõudude puhul 12+8 aastat) paneb üsna hõlpsalt unustama kui raske on millestki aru saada nullist ning kui palju pingutust nõuab ilma taustsüsteemis olemata mingi fragmendi lahtimõtestamine enda jaoks.
Siit siis sõbralik pöördumine kõigi õpetajate, õppejõudude ja õppekirjanduse kirjutajate poole: "Palun meenutage natuke oma minevikku, seda halli aega millal ei ei mõistnud veel kõike seda, milles te nüüd professionaalid olete. Pange ennast mõnedki korrad sellisesse teadmatusse olukorda nind üritage vähemalt aine/õpiku sissejuhatus esitleda/kirjutada nii nagu te ei teaks sellest ainest veel mitte midagi." Ma olen kindel, et kõik teie õpilased tänavad teid kogu südamest veel pika aega.
No comments:
Post a Comment